Laulupeo Redsidentsi lugu
Tänase Kunderi 34/Laulupeo 11 kinnistu suurusega 229 ruutsülda omandasid päriliku obrokiõigusega ostulepingu põhjal 13. jaanuarist 1912.a. 3446 rubla 70 kop. eest talupoeg Mihkel Tõnise p. Roman ja Sophia Aadu t. Roman.
Enne seda laiusid siinkandis heinamaad, karjamaad ja juurviljaaiad.
Kahe tänava nurgale ehitati tol ajal populaarset tüüpi mitme trepikojaga puidust üürimaja, mida täna tunneme Lenderi majana sel ajal Tallinna juhtinud esimese eestlasest linnapea Voldemar Lenderi nime järgi.
1920-ndatel aastal lisati kinnistule Laulupeo tänava äärde ja selle hoovialale veel kaks väiksemat kahekorruselist hoonet. Need majad ehitati selleks ajaks moodi läinud kivitrepikojaga puitmajadena, mida täna nimetame Tallinna-tüüpi majadeks.
Kinnistu on tänaseni Romanite pere järglaste omanduses.
Näeme oma missiooni nende miljööväärtuslike hoonete aitamises uuele elule ja hingamisele.
Torupilli kant, kus kinnistu asub, on üks uuemaid Tallinna ajalooliste eeslinnade seas. Põhiline hoonestustegevus algas Torupillis peale 1910 aastat.
19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse tööstusrevolutsiooni käigus hakkas Tallinn kiiresti kasvama. Eeslinnade, ka Torupilli, uutesse puitmajadesse kolisid maalt linna tulnud eestlased. 1910. aastaks ületas Tallinna elanike arv 100 000 piiri.
Laulupeo tänav sai nime siinsel heinamaal 1910. a peetud VII üldlaulupeo järgi, kus osales umbkaudu 10 000 lauljat, keda oli hinnanguliselt kuulama tulnud üle 35 000 pealtvaataja. Mitu ümberkaudset uut tänavat nimetati heliloojate ja kultuuritegelaste nimede järgi.
Kõige huvitavamaks Torupilli miljööväärtuslikust alast peetakse Laulupeo tänava hoonestust, kus juugendstiilis elamud moodustavad ilusa tervikfrondi. Tsaariaegsetele elamutele lisaks on lähikonda hiljem ehitatud rida Tallinna tüüpi kivitrepikojaga maju.
Loe lisaks Torupilli asumi loost ajaloolase Jaak Juske blogist ja Tallinna linna veebiportaalist.
